Adhesiivne kapsuliit e nn „külmunud õlg“
Adhesiivne kapsuliit (nn külmunud õlg) on seisund, kus õlaliigest ümbritsev kapsel ning kude on põletikuline, tekitades valu ja seetõttu ka aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse kadumist õlaliigeses (1). Adhesiivse kapsuliidi korral tekivad liigeses tihedad adhesioonid, mis takistavad vaba liikumist. Seisund on enam levinud üle 40 a naiste hulgas (2). Adhesiivse kapsuliidi tõttu on raskendatud igapäevategevused, nagu riietumine, käe pea taha, kõrvale ja selja taha viimine, esineb öövalu.
Adhesiivse kapsuliidi põhjused on ebaselged. Seda on seostatud eelneva traumaga, diabeediga, kilpnäärme talitluse häirega, autoimmuunsete haigustega. Samuti on riskigrupis insuldi ja infarkti läbi põdenud ning rinnavähi operatsiooni läbinud inimesed (6). Diabeedihaigetel esineb adhesiivset kapsuliiti võrreldes üldpopoluatsiooniga rohkem (10,8% vs 2,3%). Diabeedi korral kinnituvad glükoosimolekulid kollageenikiudude külge. Kollageeni leidub aga nii sidemetes, mis liigeseid ümbritsevad kui ka liigeskõhredes. Just seetõttu arvatakse, et diabeedi korral muutuvad liigesed jäigemaks. Lisaks, on leitud, et diabeedi korral on kõõlustes ja lihastes kaltsiumi kogumikke, mis häirivad vereringet selles piirkonnas ning samuti raskendavad liikuvust (3).
Teadusuuringud toetavad erinevaid adhesiivse kapsuliidi raviviise – pole lõpuni selge, milline neist võiks olla kõige parema ravitulemusega.
Adhesiivse kapsuliidi konservatiivsed ravivõimalused:
1) Terapeutiline harjutus – leevendab valu, suurendab liikuvust (4, 5, 6);
2) Mobilisatsioon – leevendab valu, suurendab liikuvust (4, 5, 6, 7);
3) Laserravi – leevendab valu (5);
4) Akupunktuur;
5) Süvasoojendus (5);
5) Elektriravi – leevendab lühiajaliselt valu (5);
6) Ultraheli – ultraheli kasutamine madalal sagedusel suurendab rakusisese kaltsiumi osakaalu, suurendab naha ja rakumembraanide permeaablust (läbilaskevõimet), ja kiirendab fibroblastide proteiinisüntees (7).
Kortikosteroidsüste soovitatakse valu leevendamise eesmärgil adhesiivse kapsuliidi algstaadiumis (5).
Hea ravitulemuse saamiseks ning valuvaba liigesliikuvuse taastamiseks on oluline esimeste sümptomite ilmnemisel pöörduda füsioterapeudi poole. Mida kiiremini alustatakse raviga, seda kiiremini taastub funktsioon (6).
Kuna iga patsiendi õlavalu põhjus on erinev ja tema keha reageerib ka ravile omamoodi, siis valitakse ka ravistrateegia vastavalt sellele.
Kasutatud kirjandus:
1) Zuckerman, J.D., Rokito, A. (2011). Frozen shoulder: A consensus definition. Journal of shoulder and elbow surgery. 20(2):322-325.
2) Neviaser, A.S., Hannafin, J.A. (2010). Adhesive capsulitis: a review of current treatment. American Journal of sports medicine. 38:2346-2356.
3) Bridgman, J.F. (1972). Periarthritis of the shoulder and diabetes mellitus. Journal of Annals of the Rheumatic diseases. 31(1): 69-71.
4) Neviaser, A.S., Hannafin, J.A. (2010). Adhesive capsulitis. A review of Current Treatment. The American Journal of Sports Medicine, 38 (11): 2346-2356.
5) Jain, T.K., Sharma, N.K. (2014). The effectiveness of physiotherapeutic interventions in treatment of frozen shoulder/adhesive capsulitis: A systematic review. Journal of Back and Musculoskeletal Rehabilitation, 27: 247-273.
6) Alsubheen, S.A., Nazari, G., Bobos, P., MacDermid, J., Overend T.J., Faber, K. (2018). Effectiveness of Nonsurgical Interventions for Managing Adhesive Capsulitis in Patients With Diabetes: A Systematic Review. Archives of physical medicine and rehabilitation.
7) Viswanath Reddy, A., Raghava Krishna, S., Madhavi, K., Sachan, A. (2019). A comparative study on the effect of paraffin wax therapy with manual mobilization versus ultrasound therapy with manual mobilization on pain, range of motion and functional status of shoulder in diabetic subjects with adhesive capsulitis. International journal of physiotherapy. 6(5): 206-210.
English 
Estonian