Teadustegevus

Merlin Võsu, MSc

“Kehatüve painutaja-ja sirutajalihaste düsbalansi ning m psoas major’i tahtelise isomeetrilise maksimaaljõu mõju lülisamba nimmelordoosi nurgale, valutugevusele ja funktsionaalsele liikuvusele kroonilise alaseljavaluga naispatsientidel”

Uurimustöö järeldused:

*Lülisamba nimmepiirkonna lordoosinurga suuruse ning valutugevuse ja kestuse
vahel seost ei leitud. *Nimmepiirkonna liikuvusest oli alaseljavaluga vaatlusalustel kontrollgrupiga võrreldes väiksem ainult lülisamba sirutus. *M psoas major– suur nimmelihas ja kehatüve sirutajalihased olid alaseljavaluga vaatlusalustel kontrollgrupiga võrreldes oluliselt nõrgemad. *M psoas major’i jõu ja lordoosinurga vahel ei leitud olulist seost.  *Alaseljavaludega vaatlusaluste kehatüve painutajalihaste jõud ei erinenud kontrollgrupist.  *Alaseljavaluga vaatlusaluste lordoosinurga suurus oli tugevas positiivses seoses kehatüve sirutajalihaste jõuga.  *Kehatüve painutaja- ja sirutajalihaste jõusuhe ei erinenud gruppide vahel oluliselt.

Kokkuvõte: Alaseljavaluga patsientide käsitlus peab olema praegusest üldkasutatavast
personaalsem ja üksikindiviidi kesksem, kuna kõikides mõõdetud näitajates oli grupisisene erinevus suur, gruppidevaheline aga väike.

Lilian-Mariete Hani, MSc
“Seljavalupatsientide rahulolu füsioteraapia teenusega Eestis”

Uuringus analüüsiti 370 uuritava vastuseid ankeetküsitlusele. Protsentuaalselt moodustas valimi 1,3% Eesti seljavaluga inimestest, kui võtta aluseks, et 2016.aastal diagnoositi Eestis seljavalu (M54) 29 063 inimesel (Eesti Haigekassa, 2017).

Uurimustöö järeldused:
*Krooniline seljavalu häirib inimeste töötamist/õppimist, kuid haiguspäevi enamasti ei võeta. *Kroonilise seljavaluga inimestele mõeldud riiklik füsioteraapia teenus vajab reformimist teenuse kättesaadavuse ning seljavalupatsientide teadlikkuse suurendamise osas. *Kroonilise seljavaluga inimesed peavad riikliku füsioteraapia teenuse positiivseimaks aspektiks tasuta teenust, negatiivseimaks pikki ootejärjekordi. Kroonilise seljavaluga inimesed soovivad jätkufüsioteraapiana rühmatreeninguid. *Tasulist füsioteraapia teenust kasutatakse riikliku füsioteraapia teenuse puudujääkide pärast. *Peamine tasulise füsioteraapia teenuse kasutamisest loobumise põhjus on selle maksumus. *Riiklik ja tasuline füsioteraapia teenus ei erine efektiivsuse ega koduse harjutusprogrammiga jätkamise osas. *Enim leevendab kroonilist seljavalu võimlemine/harjutuste sooritamine, kroonilise seljavaluga inimesed soovivad valu leevendamiseks kõige enam kasutada massaaži.

Hanna Kalajas, MSc
“Müoopia seos kaela- ja õlavöötmevaevuste, rühihäirete ja elukvaliteediga”

Uurimistöö järeldused:
*Müoopiaga patsientidel ei esine märkimisväärselt rohkem rühihäireid võrreldes nägemishäireteta inimeste rühiga. *Nägemishäireteta inimeste pea on külgvaates keha keskteljest oluliselt rohkem ees võrreldes müoopiaga patsientidega. *Müoopiaga patsientide lülisamba kaelaosa ja õlaliigeste aktiivne liigesliikuvus ei erine nägemishäireteta inimeste liigesliikuvusest. *Müoopiaga patsientidel esineb oluliselt enam kaela- ja õlavöötmepiirkonna valu ja vaevusi kui nägemishäireteta inimestel. *Müoopiaga patsientide staatilise püstiasendi tasakaal silmad avatud ja suletud testi tingimustes ei erine nägemishäireteta inimeste tasakaalust. *Müoopiaga patsientide üldise elukvaliteedi ja kehalise aktiivsuse tase ei erine nägemishäireteta inimeste elukvaliteedist ja kehalise aktiivsuse tasemest. Müoopiaga patsientide nägemisega seotud elukvaliteedi tase on madalam võrreldes nägemishäireteta inimestega.

Liina Laiv, MSc
“8–12-aastaste ülekaaluliste ja rasvunud laste motoorne areng võrrelduna normaalkaaluliste laste arenguga Laste Tervisekooli näitel”

Uurimistöö järeldused:
*Laste Tervisekooli treeningutes käivate 8–12-aastaste laste üldine motoorne areng on eakohane, kuid normaalse arengu näitaja madalaimal piiril. Sihtimine märklaua pihta ning palli püüdmine on Laste Tervisekooli lastel kõige vähem arenenud motoorsed oskused. *Laste Tervisekooli 8–12-aastaste normaalkaaluliste, ülekaaluliste ja rasvunud laste peen- ja jämemotoorsete oskuste tase ei erine. Ülekaaluliste ja rasvunud laste gruppides on rohkem motoorse mahajäämusega ning riskirühma lapsi kui normaalkaaluliste grupis. *Laste Tervisekooli 8–12-aastaste laste üldine motoorne ning peen- ja jämemotoorne areng ei sõltu nende kehamassist. *Laste Tervisekooli tüdrukute peenmotoorsed oskused on paremini arenenud kui poistel.

Svetlana Jürisson, MSc
“Normaal- ja ülekaaluliste 8–12-aastaste laste liikumisaktiivsus ja uni Laste Tervisekooli näitel”

Uurimistöö järeldused:
* Laste Tervisekooli 8–12-aastaste ülekaaluliste ja normaalkaaluliste laste liikumisaktiivsuse ning unenäitajad ei erine. *Nii ülekaaluliste kui ka normaalkaaluliste 8–12-aastaste laste liikumisaktiivsuse tase on kõrgem treeningpäeval võrreldes treeninguvaba koolipäevaga ja nädalavahetuse päevaga. *Treeningpäeval on ülekaalulised lapsed kehaliselt aktiivsemad. Treeningpäeval kõnnivad ja jooksevad ülekaalulised lapsed rohkem ning istuvad vähem võrreldes treeninguvaba koolipäeva ja nädalavahetuse päevaga. *Nii ülekaaluliste kui ka normaalkaaluliste 8–12-aastaste laste sammude arv päevas on suurem treeningpäeval võrreldes treeninguvaba koolipäeva ja nädalavahetuse päevaga olles soovituslikust liikumistasemest kõrgem. *Nii ülekaaluliste kui ka normaalkaaluliste laste kehamass ei mõjuta nende liikumisaktiivsust ega und.

Ingrid Vanahunt, MSc
“Ortopeediline massaaž ja terapeutiline harjutus migreeni ravis”

Uurimistöö järeldused:
*Migreenipeavalude esinemissagedus on nii terapeutiliste harjutuste sooritamise kui
ortopeedilise massaaži järgselt väiksem, kuid mitte märkimisväärselt. *Terapeutiliste harjutuste sooritamine võimaldab saavutada korrektsema rühi kui
kasutades teraapiameetodina ortopeedilist massaaži. *Nii terapeutiliste harjutuste kui ortopeedilise massaaži järgselt on lülisamba kaelaosa
liikuvus ulatuslikum, kuid mitte märkimisväärselt. *Nii terapeutiliste harjutuste sooritamise kui ortopeedilise massaaži järgselt on kaela- ja
õlavöötmelihaste toonus märkimisväärselt madalam. Kuus kuud pärast sekkumist on
terapeutilise harjutuse grupi uuritavate kaela- ja õlavöötmelihaste toonus veelgi
madalam võrreldes teraapiajärgse skooriga, kuid mitte märkimisväärselt. *Nii terapeutilisi harjutusi sooritanud kui ortopeedilist massaaži saanud migreeni
diagnoosiga patsientide kaela sirutajalihaste vastupidavusjõud on teraapia eelselt ja
järgselt samaväärne. Kaela painutajalihaste vastupidavusjõud suurenes terapeutilise
harjutuse grupis sekkumise järgselt, kuid mitte märkimisväärselt.