{"id":2452,"date":"2024-02-23T10:16:56","date_gmt":"2024-02-23T07:16:56","guid":{"rendered":"https:\/\/fysiokeskus.ee\/?page_id=2452"},"modified":"2024-02-23T10:16:58","modified_gmt":"2024-02-23T07:16:58","slug":"alaseljavalu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/fysiokeskus.ee\/en\/alaseljavalu\/","title":{"rendered":"Alaseljavalu"},"content":{"rendered":"

Alaseljavalu<\/strong> esineb alumise roide ja tuharavoldi vahelisel alal ning on levinud kaebus, mida kogeb oma eluaja jooksul 65-80% t\u00e4iskasvanutest. Umbes 37% noorukitest kogeb alaseljavalu v\u00e4hemalt kord kuus ning see on levinum t\u00fcdrukute seas. Enim m\u00f5jutatud on inimesed hilistes 20ndates ning 90ndates. Alaseljavalu esinemise t\u00f5en\u00e4osust suurendavad m\u00f5\u00f5dukalt n\u00e4iteks korduvat t\u00f5stmist n\u00f5udev f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6, suitsetamine, \u00fclekaal, stress, \u00e4revus ja depressioon. Valu v\u00f5ib l\u00e4htuda erinevatest anatoomilistest struktuuridest:<\/strong> n\u00e4rvijuured, lihased, fastsia ehk sidekoelisest v\u00f5rgustikust, luudest, liigestest, l\u00fclivaheketastest ja k\u00f5hu\u00f5\u00f5ne organitest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tihti on alaseljavaluga patsientide mureks diagnoosi p\u00fcstitamine, valuravi, pikaajalise leevenduse saamine, piisava kindlustunde tagamine ning emotsionaalne ja f\u00fc\u00fcsiline heaolu. M\u00f5jutatud on nende t\u00f6\u00f6elu, suhted l\u00e4hedastega, toimetulekumehhanismid ning suhtumine meditsiinipersonali, kelles kiputakse pettuma. Kuigi suur osa seljavalu all kannatajatest arsti juurde ei j\u00f5ua, on kaebus siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kulukas nii tervishoius\u00fcsteemile kui inimesele endale. Kroonilise seljavalu t\u00f5ttu minnakse tihti enneaegselt pensionile.<\/p>\n\n\n\n

Seljavalu liigid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

 <\/strong>Levinumad seljavalu p\u00f5hjustajad on lihasspasmid v\u00f5i -pinge. Tavaliselt kirjeldatakse mittespetsiifilist alaseljavalu<\/strong>, mis t\u00e4hendab, et kindlat struktuurset p\u00f5hjust pole v\u00f5imalik leida.<\/p>\n\n\n\n

 Spetsiifilise alaseljavalu<\/strong> alla kuuluvad n\u00e4iteks infektsioonid, verevarustusega seotud kaebused, l\u00fcli kompressioonmurd, kasvajad, spond\u00fcloartropaatiad ehk p\u00f5letikulised liigeshaigused, cauda equina<\/em> s\u00fcndroom ehk diski sopistumine n\u00e4rvip\u00f5imiku alal, radikulaarne valu, radikulopaatia v\u00f5i spinaalstenoos. <\/p>\n\n\n\n

 Radikulaarne valu<\/strong> t\u00e4hendab seljaaju dorsaaljuure\/selle ganglioniga (n\u00e4rvirakkude kehade kogum) seotud kaebust, mis kiirgub alaseljast tuharasse v\u00f5i alaj\u00e4semesse. P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla diski eks l\u00fclivaheketta sopistumine ning seotud n\u00e4rvijuure piirkonnas tekkiv p\u00f5letik, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada tugevat elektril\u00f6\u00f6gi-laadset valu.<\/p>\n\n\n\n

Radikulopaatia <\/strong>h\u00f5lmab endas ka neuroloogilisi s\u00fcmptomeid: nn sipelgate jooksmist ehk paresteesiad, tuimust, n\u00f5rkust ja reflekside v\u00e4henemist selle n\u00e4rvi innerveeritaval (m\u00f5ju-)alal. <\/p>\n\n\n\n

 Tihti esinevad radikulaarne valu ja radikulopaatia k\u00e4sik\u00e4es, viimasega ei pruugi valu esineda ning radikulaarse valu puhul v\u00e4listatakse \u00fcldiselt neuroloogilised s\u00fcmptomid. Arst v\u00f5i f\u00fcsioterapeut hindab lihasj\u00f5udu, teeb neuroloogilisi teste ning v\u00f5tab arvesse patsiendi kaebuseid. Vajadusel, kuid kindlasti pole see alati vajalik, suunab arst patsiendi MRT-sse ehk magnetresonantstomograafiasse, kompuutertomograafiasse v\u00f5i r\u00f6ntgenisse.<\/p>\n\n\n\n

 Alaseljavalu jagatakse \u00fchtlasi akuutseks ehk \u00e4gedaks ja krooniliseks ehk pikaajaliseks. <\/strong>\u00c4gedat valu, mis kestab \u00fcldiselt alla kolme kuu, v\u00f5ivad p\u00f5hjustada f\u00fc\u00fcsilised (nt. ebamugav t\u00f5stmine), ps\u00fchhosotsiaalsed tegurid (nt. v\u00e4simus v\u00f5i kurnatus) v\u00f5i nende kooslus (nt. t\u00e4helepanu kadumine t\u00f5stes). Siiski ei suuda umbes kolmandik seljavaluga patsientides tuvastada selle p\u00f5hjustajat. Samas pole ilm, mida tihti inimesed tegurina m\u00e4rgiva, valu p\u00f5hjustaja ega ka selle s\u00fcvendaja. Suurem osa kaebustest saab alguse kodus ning p\u00e4eva esimeses pooles.<\/p>\n\n\n\n

 Kroonilist valu liigitatakse enamasti \u00fcle kolme kuu kestma j\u00e4\u00e4nud kaebuseks. Kolm kuud on periood, mille jooksul peaks erinevate kudede vigastused paranenud olema. Mingil p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4b aga valu kestma. Tihti on selle p\u00f5hjuseks n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclitundlikkus ehk -\u00e4rrituvus. Lihtsalt \u00f6eldes on n\u00e4rvis\u00fcsteem muutunud liiga edukaks ohusignaalide edastamises, mida aju t\u00f5lgendab valuna. Suurt rolli m\u00e4ngivad inimese suhtumine valusse (nt. hirm, et see j\u00e4\u00e4b kestma), tema k\u00e4itumismustrid (liigutuste v\u00e4ltimine, t\u00f6\u00f6lt pikalt eemal olek), valu korduv muster ja meeleolu (k\u00f5rge stressitase, uni, depressioon). Krooniline valu on ravitav<\/strong>, kuid n\u00f5uab p\u00f5hjalikumat t\u00e4helepanu. Inimene peab olema abile vastuv\u00f5tlik ning p\u00f6\u00f6rama lisaks f\u00fcsioterapeutilisele l\u00e4henemisele t\u00e4helepanu \u00fcldisemalt oma heaolule ja valu v\u00e4ltivale k\u00e4itumisele. Abiks on multidistsiplinaarne meeskond: nt. arst, f\u00fcsioterapeut, vajadusel ps\u00fchholoog. <\/p>\n\n\n\n

Kroonilist valu v\u00f5ivad \u00fchtlasi p\u00f5hjustada:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Fassettliigeste s\u00fcndroom<\/strong> viitab kahe l\u00fcli vahel paiknevate liigeste kaebusele. Selle diagnoosimine on keerukas ning h\u00f5lmab p\u00f5hjalikku hindamist ning kinnitust piltdiagnostikalt. Patsiendil esineb alaseljavalu, mis v\u00f5ib, kuid ei pruugi kiirguda alaj\u00e4semetesse, j\u00e4\u00e4des samas p\u00f5lvest k\u00f5rgemale, eelk\u00f5ige kubemesse v\u00f5i reide. Puudub radikulaarne muster. Alaseljavalu on tugevam kui jalga kiirguv valu, v\u00f5imendub l\u00fclisammast sirutades, p\u00f6\u00f6rates v\u00f5i k\u00fcljepainutusi sooritades ning \u00fclesm\u00e4kke k\u00f5ndides. Tihti kaebavad patsiendid hommikust j\u00e4ikust. Tavaliselt haarab kaebus vanemaid inimesi, kel on varasem kogemus alaseljavaluga, nende k\u00f5nnak pole h\u00e4irunud ning ei esine lihasspasmi.<\/p>\n\n\n\n

 Sakroiliakaal- ehk ristluu-niudeluu liiges<\/strong> tagab stabiilse, samas liikuva toestuse \u00fclakehale. Selle valu v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud sideme v\u00f5i liigeskapsliga seotud pingeseisundist, v\u00e4listest t\u00f5mbe- v\u00f5i libistamisj\u00f5ududest, h\u00fcper- v\u00f5i h\u00fcpomobiilsusest ehk vastavalt liigsest v\u00f5i v\u00e4hesest liigese liikuvusulatusest, muutunud liikumismustritest, p\u00f5hjustades potentsiaalselt p\u00f5letikku. Valu p\u00f5hjustajad v\u00f5ivad olla liigeskulumus, sidemete v\u00f5i muu pehmekoe (k\u00f5\u00f5lused, fastsia) vigastus. Patsient kaebab alaseljavalu, mis v\u00f5imendub istudes ja asendimuutustega. <\/p>\n\n\n\n

 Spinaalstenoos ehk l\u00fclisambakanali ahenemine <\/strong>v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud n\u00e4iteks p\u00f5letikust, armkoe moodustumisest operatsioonij\u00e4rgselt, sidemete paksenemisest v\u00f5i l\u00fclikehade paksenemisest. Enamasti on kaebus degeneratiivne (manduv, taanduv) ning seotud vananemisprotsessidega l\u00fclisambas. Valu esineb keskseljas ning kaebused v\u00f5ivad olla radikulopaatsed (lihasj\u00f5u langus, paresteesiad jne). S\u00fcmptomeid v\u00f5ivad leevendada l\u00fclisamba ettepainutus, istumine v\u00f5i kummargil olemine, nn ostuk\u00e4ru s\u00fcmptom. Samas pikaajaline seismine ja l\u00fclisamba sirutus v\u00f5imendavad ebamugavustunnet. Diagnoosimisel kuulatakse patsiendi kaebusi, testitakse teda ning vajadusel suunatakse MRT-sse. <\/p>\n\n\n\n

 Diskogeenne ehk l\u00fclivaheketta degeneratsiooniga valu <\/strong>p\u00f5hjustab umbes 39% kroonilise seljavalu diagnoosidest. S\u00fcmptomid on mittespetsiifilised ning radikulaarse kiirgumiseta. Mureks on p\u00f5letiku p\u00fcsimine. MRT v\u00f5ib tuvastada l\u00fclivaheketta l\u00f5pp-plaadi muutused, nn Modic muutused. <\/p>\n\n\n\n

Punased lipud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

 Arsti v\u00f5i eraettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tava f\u00fcsioterapeudi juurde j\u00f5udes p\u00fc\u00fctakse v\u00e4listada esialgu punased lipud, mis v\u00f5ivad viidata suuremale kaebusele. <\/p>\n\n\n\n